Janek ITSPEA blogi

Uudseim tugilahendus. Hea on tõdeda, et tugilahenduste väljatöötamisega tegeletakse. Tugiteenuste väljaarendamine on kulukam, kui nii-öelda tavatoodete arendusprotsess, sest lõpptarbijaid on oluliselt vähem ning kulud tootearendusse on oluliselt suuremad. Minu jaoks on kõige innovaatilisem tehnoloogia, mis lubab arvutit kasutada silmade liigutamisega. Põhimõte on lihtne – tehnoloogia jälgib kuhu inimene arvutiekraanil vaatab ning teostab toimingu peale teatud tegevust, näiteks fokuseeritud vaade mingil nupul ekraanil. Põhimõtteliselt liigutatakse silmadega hiire kursorit. Seda teemat uurides jäi silma lahendus (PCEye) mida pakub Tobii Dynavox AB. Nende tootes kasutatakse väga täpset inimsilma 3D mudelit. Antud mudeli suureks plussiks on see, et pead ei pea paigal hoidma. Pead võib vabalt liigutada ilma, et fokuseerimise täpsus kannataks. See on eriti kasulik inimestele, kellel on kontrollimatu pea liikumine. Silmade täpseks jälgimiseks peab silmajälgija üles leidma kasutaja pupil

 12 nädala teemaks oli välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.   Vaatlen kahte näidet – üks negatiivne ja teine positiivne kasutuskogemus. Lähtusin Jakob Nielseni poolt sõnastatud kuuest komponendist õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus, rahulolu ja kasulikkus.   Negatiivne – TTÜ ÕIS ja veebikeskkond. Õpitavus – süsteemist arusaamine võttis aega. Otsimislahendused erinevad tavapärastest otsingu lahendustest. Tõhusus – Pidevalt oli tunne, et mingi info jäänud saamata. Esmakursuslasel on kindlasti ajamahukas infot otsida kolmest kohast ÕIS , Moodle ja TTÜ veebileht. Meeldejäävus – siin ei ole midagi negatiivset esile tuua. Veakindlus – veebikeskkonnas on link, mis viib ebaõigesse kohta. Sügisel oli ka palju aegunud infot veebilehel. ÕIS-s vahetulemuste kuvamine võtab vähemalt 15sek aega ennem, kui tulemust näitab. Selle aja sees võiks süsteem kuvada kasutajale, et toimub andmete laadimine. Kasutajale peaks teada anda, et süsteem teostab

 Ärimudel Dropbox näitel. Dropbox võimaldab andmeid salvestada pilve ning võimaldab ka jagada neid faile teiste kasutajatega olenemata asukohast. Andmetele pääseb ligi igast seadmest, millele on installeeritud mõni veebilehitseja.   Dropbox kasutab freemium ärimudelit. Mudel on ülesehitatud põhimõttel kus enamus teenuseid on tasuta, kuid on teatud piirangud teenuse kasutamisel. Põhimõte on selles, et kui soovid teenust kasutada nii-öelda professionaalsel tasemel siis tuleb selle eest maksta. Dropbox kasutab teenuse tasustamisel erinevaid kombinatsioone. Freemium mudeli edukaks toimimiseks on  vaja anda kliendile midagi, mis on tasuta, kuid mitte täielikult. Kui klient saab rohkem kasu teenuse kasutamisest, kui selle eest mida klient peab maksma teenuse eest, siis on see teenus kliendile väärtust loov ning kasulik.   Agiilne mudel. Agiilne mudel jaguneb mitmeks erinevateks mudeliteks.  Üheks agiilse arenduse mudeliks on Scrum raamistik. Töötasin ettevõttes kus võeti kasutusele

  Selle nädalal kirjutan lühiarvutuse Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta.   Kirjutis on mõeldud lugemiseks kõigile inimesele aga eriti nendele inimestele kes tegelevad IT valdkonnaga. Autor juhib tähelepanu häkkeri ja kräkkeri erinevustele. Põhjalikult defineerib, kes on häkker ja kes on kräkker. Autor annab juhiseid kuidas eristada eelpoolmainitud indiviide ning kuidas saada häkkeriks. Põhierinevusena on autor maininud, et häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Kes soovib häkkeriks hakata peab võtma omaks autori poolt kirjeldatud põhimõtted ja oskused ning hoiduma nende väärkasutamisest. Põhioskusena on autor rõhutanud programmeerimise tähtsust. Programmeerimiskeeled mida peaks oskama: Python, Java, C/C++, Perl, LISP. Autor rõhutas ka, et mööda ei saa minna avatud  lähtekoodiga Unixi laadsetest operatsioonisüsteemidest, mida üks häkker kindlasti peaks tundma. Valdav enamus IT-alast kirjandust on inglise keeles ning ka autor on rõhutanud vajadust õppida ära inglise keel, kui se