Janek ITSPEA blogi

Üheks eesmärgiks oli kiire interneti viimine Eesti inimesteni sealhulgas hõredalt asustatud piirkondadesse. Eesmärk viia kiire ehk vähemalt 30Mbit/s kiirusega internet kõigi Eesti inimesteni on nihkunud 2015. aastalt esialgu 2020. aastale, mis nüüdseks on edasi lükatud 2030. aastale [1]. Plaanis oli, et aastaks 2020. oleks ülikiire interneti kasutajaid üle 60 protsendi. Ülikiire interneti all mõistetakse kiirust, mis on 100 Mbit/s või kiirem kaabliga internet. Tegelikkuses on ülikiire interneti lepingutega kaetud vaid 15% kogu lepingute mahust [1]. Võib julgelt väita, et seatud mainitud eesmärgi täitmine pole õnnestunud.   Positiivsena saab välja tuua IKT spetsialistide osakaalu koguhõivest. Esialgne tase oli 3% (2012), mis 2019 aastal oli statistikaameti uuringu järgi 6,8% [2][3]. Algne eesmärk oli 4,5%, ning esialgne tase ületati rohkem kui kahekordselt. Kõrgeim tööhõive osakaal selles valdkonnas oli Rootsis 7,5% ja Soomes 7,6% [4]. Allikad: https://www.riigikontroll.ee/Suhte

 Traditsioonilise meedia all mõistetakse eelkõige televisiooni, raadiot, flaiereid, ajalehed, emaili postitusi ja helistamist. Uue meediaga seostub eelkõige digitaalsed lahendused sotsiaalmeedia, otsingumootorite suunamine, blogi postitused, programmisisesed teavitused. Uued tehnoloogilised võimalused võimaldavad paremini jõuda sihtgrupini, mis on ka igati tervitatav. Meediaäri on suur ning paljud soovivad sellest kasu lõigata. Uued lahendused lõikavad tükki  traditsioonilise meedia „pirukast“. Meeldib see või mitte, kui meediakanal mille sihtrühm jääb kogu aeg väiksemaks on surmale määratud. Uue ja vana meedia üheks suurimaks erinevuseks on selle hind ja kiirus. Uue meedia kanalite kasutamine on odavam kui traditsiooniline meedia. Kulu mida tehakse jõudmiseks ühe inimeseni on oluliselt väiksem kui tavameedia puhul [1]. Kõige positiivsemaks pean meedia jõudmis inimesele lähemale tänu tehnoloogia arengule. Läbi sotsiaalpostituse jõuab teave suurele hulga lugejaskonnale. Interneti ki

 SAGE – Poolautomaatne maapealse keskkonna õhutõrjesüsteem Üheks interneti arengu oluliseks aspektiks (kaudses mõttes) oli USA-s arendatud SAGE programm. Sage ühendas esimest korda radarisüsteemid selleks, et avastada võimalikult varakult Nõukogude Liidu võimalikud õhurünnakud [1]. Projekti eesmärgiks oli töödelda erinevatest radarijaamadest tulevaid andmeid ning andmete analüüsi põhjal välja töötada kaitsetaktika tuumarünnaku vastu. SAGE projektiga alustati 1950 aastate algul ning võeti kasutusele 1958 aastal [2]. Andmetöötluseks töötati välja MIT ja IBM poolt arvuti IBM AN/RSQ-7. Lõplik mudel kaalus 250 tonni võttis ning võttis umbes 1900m 2 ruumi [1]. Arvuti AN/FSQ-t arendati välja MIT-i 1950 aastate eksperimentaalsest Whirlwindi arvutist [3]. Arvuti ülesanne oli arvutada rakettide ja lennukite kõige tõhusama kasutamise rünnaku tõrjumisel [4]. SAGE programm ei olnud seotud interneti loomisega vaid oli üheks verstapostiks interneti tekkele. Programm tekitas / suurendas nõudl

  2020ndad:  James Webb’i kosmoseteleskoop. Viimane teadusalane saavutus, mis mind positiivselt kõnetas oli James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) edukas lennutamine kosmosesse. JWST startis 25. detsembril 2021 aastal ning selle viis kosmosesse kanderakett Arianne 5 [1]. JWST eesmärk, mis tänu tehnoloogia arengule võimaldab teleskoobil vaadata pikemate lainepikkustega palju lähemale aegade algusele ning jahtida esimeste galaktikate teket, samuti vaadata tolmupilvedesse kus tekivad tähed ja planeedisüsteemid [2]. Käesolevaks hetkeks on teleskoop jõudnud oma orbiidile, mis asub umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel maast [3]. Webbi teleskoop on kolmas omataoline, mis on kosmosesse saadetud.  Varasemalt on kosmosesse saadetud teleskoobid Hubbe’i (1990 a.) ja Spitzeri (2003 a.).  Projekti juhib NASA ning partneriteks on Euroopa Kosmoseagentuur ja Kanada Kosmoseagentuur. Lisan lingi [4] kus on kirjeldatud lühidalt JWST eesmärki visuaalsel kujul.  2000ndad: X-tee Märgilise tähenduse on