Nädal 4: Eesti infoühiskonna arengukava 2020
Üheks eesmärgiks oli kiire interneti viimine Eesti inimesteni sealhulgas hõredalt asustatud piirkondadesse. Eesmärk viia kiire ehk vähemalt 30Mbit/s kiirusega internet kõigi Eesti inimesteni on nihkunud 2015. aastalt esialgu 2020. aastale, mis nüüdseks on edasi lükatud 2030. aastale [1].
Plaanis oli, et aastaks 2020. oleks ülikiire interneti kasutajaid
üle 60 protsendi. Ülikiire interneti all mõistetakse kiirust, mis on 100 Mbit/s
või kiirem kaabliga internet. Tegelikkuses on ülikiire interneti lepingutega
kaetud vaid 15% kogu lepingute mahust [1].
Võib julgelt väita, et seatud mainitud eesmärgi täitmine pole õnnestunud.
Positiivsena saab välja tuua IKT spetsialistide osakaalu
koguhõivest. Esialgne tase oli 3% (2012), mis 2019 aastal oli statistikaameti
uuringu järgi 6,8% [2][3]. Algne eesmärk oli 4,5%, ning esialgne tase ületati rohkem kui kahekordselt.
Kõrgeim tööhõive osakaal selles valdkonnas oli Rootsis 7,5% ja Soomes 7,6% [4].
Allikad:
- https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Year/-1/ItemId/1352/amid/557/language/et-EE/Default.aspx
- Eesti infoühiskonna arengukava 2020.pdf
- Eesti riigi ja sideturu arendamise programm 2021 – 2024 seisuga 05.03.2020.pdf
- https://majandus.postimees.ee/7326037/tootajate-arv-eesti-it-sektoris-on-seitsme-aastaga-kahekordistunud
Comments
Post a Comment