Nädal 4: Eesti infoühiskonna arengukava 2020

Üheks eesmärgiks oli kiire interneti viimine Eesti inimesteni sealhulgas hõredalt asustatud piirkondadesse. Eesmärk viia kiire ehk vähemalt 30Mbit/s kiirusega internet kõigi Eesti inimesteni on nihkunud 2015. aastalt esialgu 2020. aastale, mis nüüdseks on edasi lükatud 2030. aastale [1].

Plaanis oli, et aastaks 2020. oleks ülikiire interneti kasutajaid üle 60 protsendi. Ülikiire interneti all mõistetakse kiirust, mis on 100 Mbit/s või kiirem kaabliga internet. Tegelikkuses on ülikiire interneti lepingutega kaetud vaid 15% kogu lepingute mahust [1].

Võib julgelt väita, et seatud mainitud eesmärgi täitmine pole õnnestunud.

 

Positiivsena saab välja tuua IKT spetsialistide osakaalu koguhõivest. Esialgne tase oli 3% (2012), mis 2019 aastal oli statistikaameti uuringu järgi 6,8% [2][3]. Algne eesmärk oli 4,5%, ning esialgne tase ületati rohkem kui kahekordselt. Kõrgeim tööhõive osakaal selles valdkonnas oli Rootsis 7,5% ja Soomes 7,6% [4].



Allikad:

  1. https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Year/-1/ItemId/1352/amid/557/language/et-EE/Default.aspx
  2. Eesti infoühiskonna arengukava 2020.pdf
  3. Eesti riigi ja sideturu arendamise programm 2021 – 2024 seisuga 05.03.2020.pdf
  4. https://majandus.postimees.ee/7326037/tootajate-arv-eesti-it-sektoris-on-seitsme-aastaga-kahekordistunud

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 3: Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

 Traditsioonilise meedia all mõistetakse eelkõige televisiooni, raadiot, flaiereid, ajalehed, emaili postitusi ja helistamist. Uue meediaga seostub eelkõige digitaalsed lahendused sotsiaalmeedia, otsingumootorite suunamine, blogi postitused, programmisisesed teavitused. Uued tehnoloogilised võimalused võimaldavad paremini jõuda sihtgrupini, mis on ka igati tervitatav. Meediaäri on suur ning paljud soovivad sellest kasu lõigata. Uued lahendused lõikavad tükki  traditsioonilise meedia „pirukast“. Meeldib see või mitte, kui meediakanal mille sihtrühm jääb kogu aeg väiksemaks on surmale määratud. Uue ja vana meedia üheks suurimaks erinevuseks on selle hind ja kiirus. Uue meedia kanalite kasutamine on odavam kui traditsiooniline meedia. Kulu mida tehakse jõudmiseks ühe inimeseni on oluliselt väiksem kui tavameedia puhul [1]. Kõige positiivsemaks pean meedia jõudmis inimesele lähemale tänu tehnoloogia arengule. Läbi sotsiaalpostituse jõuab teave suurele hulga lugejaskonnale. Int...
Read more

Nädal 8. Proff ja käsitööline.

  Kui oleks vaja kirjeldada käesoleva teemat ühe lausega, siis võiks öelda, et Proffi ja sama eriala Käsitöölist võiks eristada selle poolest kellel on suurem kogemuste pagas antud valdkonnas. On päevaselge, et selline kitsas üldistus ei sobi enamusele. Tekib küsimus, et kes on ütleb, et tegemist on proffi või käsitöölisega. Tihtilugu inimesed kipuvad võrdlema iseennast töötegijaga ning annavad, siis subjektiivse hinnangu. Enamus inimesi annavad oma esmase hinnangu inimese verbaalse suhtlemise oskusele. Juhul, kui nii-öelda proff ei oska ennast viisakalt väljendada või tema väljanägemine on ebaesteetiline, siis  selline proff ei vääri kindlasti proffi nimetust ning valdavalt püütakse vältida sellise „proffiga“ edasistest kokkupuudetest või vähemalt minimeerida. Sellest järeldan, et professionaali üheks oluliseks tunnuseks on oskus suhelda klientide ja kolleegidega. Kas proff ja käsitööline vajab ka  kutsetunnistuse olemasolu? On rangelt soovituslik omada vastava valdkonna...
Read more

Nädal 10. Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini.

  Selle nädalal kirjutan lühiarvutuse Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta.   Kirjutis on mõeldud lugemiseks kõigile inimesele aga eriti nendele inimestele kes tegelevad IT valdkonnaga. Autor juhib tähelepanu häkkeri ja kräkkeri erinevustele. Põhjalikult defineerib, kes on häkker ja kes on kräkker. Autor annab juhiseid kuidas eristada eelpoolmainitud indiviide ning kuidas saada häkkeriks. Põhierinevusena on autor maininud, et häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Kes soovib häkkeriks hakata peab võtma omaks autori poolt kirjeldatud põhimõtted ja oskused ning hoiduma nende väärkasutamisest. Põhioskusena on autor rõhutanud programmeerimise tähtsust. Programmeerimiskeeled mida peaks oskama: Python, Java, C/C++, Perl, LISP. Autor rõhutas ka, et mööda ei saa minna avatud  lähtekoodiga Unixi laadsetest operatsioonisüsteemidest, mida üks häkker kindlasti peaks tundma. Valdav enamus IT-alast kirjandust on inglise keeles ning ka autor on rõhutanud vajadust õppida ära inglis...
Read more