Janek ITSPEA blogi

  IT juhi roll ettevõttes on aidata kaasa ettevõtte strateegiliste plaanide elluviimisel. Tema üks põhilistest eesmärkidest on lähtuvalt ettevõtte missioonist töötada välja IT strateegiline plaan. IT osakonna juhtimine on tõsine väljakutse igaühele. Pean IT juhi üheks kõige olulisemaks omaduseks paneerimis- ning suhtlemisoskust. IT valdkonna oskused on samuti olulised. Valisin kirjeldamiseks 2 IT juhti: Steve Jobs ja Bill Gates. Mõlemad alustasid oma IT alase karjääriga praktiliselt ühel ajajärgul. Hea on näha inimesi, üks nendest, siis Steve Jobs kellel on ette näidata selline hulk saavutusi tootearenduse valdkonnas. Tema poolt loodud tooted on olnud tohutult populaarsed ning ta on ära tabanud just selle, mis inimestele meeldib. Hindan tema juures seda, et ta julges mõelda teisiti. Tegemist on arengumootor tüüpi juhiga.   Bill Gates vastutas alates Microsoft ettevõtte asutamisest tootestrateegia eest kuni 2006 aastani. [1] Teda on kirjeldatud, kui isepäist juhti. Tema ideedest

  Kui oleks vaja kirjeldada käesoleva teemat ühe lausega, siis võiks öelda, et Proffi ja sama eriala Käsitöölist võiks eristada selle poolest kellel on suurem kogemuste pagas antud valdkonnas. On päevaselge, et selline kitsas üldistus ei sobi enamusele. Tekib küsimus, et kes on ütleb, et tegemist on proffi või käsitöölisega. Tihtilugu inimesed kipuvad võrdlema iseennast töötegijaga ning annavad, siis subjektiivse hinnangu. Enamus inimesi annavad oma esmase hinnangu inimese verbaalse suhtlemise oskusele. Juhul, kui nii-öelda proff ei oska ennast viisakalt väljendada või tema väljanägemine on ebaesteetiline, siis  selline proff ei vääri kindlasti proffi nimetust ning valdavalt püütakse vältida sellise „proffiga“ edasistest kokkupuudetest või vähemalt minimeerida. Sellest järeldan, et professionaali üheks oluliseks tunnuseks on oskus suhelda klientide ja kolleegidega. Kas proff ja käsitööline vajab ka  kutsetunnistuse olemasolu? On rangelt soovituslik omada vastava valdkonna kutsetunnistu

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel [1]. Copyleft litsentsid sobivad arendajatele, kes soovivad tagada, et kõik järgnevad muudatused oleksid arendajate kogukonnale kättesaadavad.   Copyleft litsentsi tüübid: Väga tugev Copyleft (AGPL – Affero General Public License) – GNU Affero üldine avalik litsents on GNU GPL versiooni 3 muudetud versioon. On lisatud nõue, kui serveris kasutatakse muudetud programmi ja on nii-öelda avalik, peab server võimaldama alla laadida lähtekoodi [2]. AGPL litsentsi juures peab teadma, et kui kasutatakse seda litsentsi siis tulevikus ei ole võimalik enam seda tarkvara patenteerida.   Tugev Copyleft (GNU GPL – General Public License) – GPL-i litsents nõuab, et teose levitamise tingimused oleksid kättesaadavad kõigile, kes saavad

"The Case for copyright reform" autorite ettepanek reformida autoriõigust muutes vabaks mitteärilise kopeerimise ja kasutamise, siis mõeldes sellele sügavamalt, siis esmase hinnangu alusel olen selle poolt. Poolt selles mõttes, et kui teose kasutamine ei kahjusta omaniku ärilisi huve, siis miks ei võiks kasutada teost mitteärilisel eesmärgil. Autorid on teinud ettepanekud mida nad on kirjeldanud kuues punktis. Moraalsed õigused jäävad kehtima. Teose autoril peab olema õigus saada tunnustatud teose autorina. See on õigus, mis on aksiomaatiline ning mida ei tohiks kindlasti muuta. Tasuta mitteäriline jagamine. Eraisikute vaheline teose koopiate jagamine ilma kasumi eesmärgita. Autorid on seisukohal, et selline failijagamine peaks olema seaduslik. Soovin neile edu sellise ettepaneku läbisurumiseks. Kakskümmend aastat kaubandusliku monopoli. Autorite arvates on tänased kaitseajad  - eluiga pluss 70 aastat ebamõistlikud, soovides vähendada seda aega kahekümne aasta

  Valisin teemaks seitsmenda punkti „Aita piirata sõimusõdu“. Võrgusõimu all mõeldakse eelkõige solvavate väljendite kasutamist isiku või mingi isikute grupi aadressil. Eesmärgiks oleks sellisel tegevusel kellegi panemine negatiivsesse olukorda kus nii-öelda ohver peaks tegema mingisuguse vastutegevuse. Kahjuks on meie ühiskonnas sellist „ärapanemist“ suhteliselt palju. Üheks suuremaks probleemiks on nn. koolikiusamine. Lapsed enamasti ei taju, kui palju võib teisele inimesele teha haiget sõnade väärkasutamine.  Koolikiusamise vähendamiseks on tehtud nii mõndagi ära. Loodud on veebileht https://noor.targaltinternetis.ee/kuber-kiusamine/ millelt saab juhiseid, et kuidas ära tunda küberkiusamsie ohvriks sattumist ning soovitused küberkiusu tõkestamiseks. Suureks abiks ärahoidmaks sõimusõdu oleks ka lastevanemate teadlikus mida nende lapsed netis teevad. Pean oluliseks just noortele selgitada, millised võivad olla küberkiusamise tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla. Loodetavasti ol