Nädal 8. Proff ja käsitööline.

 

Kui oleks vaja kirjeldada käesoleva teemat ühe lausega, siis võiks öelda, et Proffi ja sama eriala Käsitöölist võiks eristada selle poolest kellel on suurem kogemuste pagas antud valdkonnas. On päevaselge, et selline kitsas üldistus ei sobi enamusele. Tekib küsimus, et kes on ütleb, et tegemist on proffi või käsitöölisega. Tihtilugu inimesed kipuvad võrdlema iseennast töötegijaga ning annavad, siis subjektiivse hinnangu. Enamus inimesi annavad oma esmase hinnangu inimese verbaalse suhtlemise oskusele. Juhul, kui nii-öelda proff ei oska ennast viisakalt väljendada või tema väljanägemine on ebaesteetiline, siis  selline proff ei vääri kindlasti proffi nimetust ning valdavalt püütakse vältida sellise „proffiga“ edasistest kokkupuudetest või vähemalt minimeerida. Sellest järeldan, et professionaali üheks oluliseks tunnuseks on oskus suhelda klientide ja kolleegidega.

Kas proff ja käsitööline vajab ka  kutsetunnistuse olemasolu? On rangelt soovituslik omada vastava valdkonna kutsetunnistust, kui tõendit selle kohta, et on läbitud esmane koolitus. IT progemise valdkonnas on mõeldav ka iseõppimine, kuid kui on soov edasi areneda, siis oleks mõistlik omandata kutsetunnistus.

Professionaal on kunagi olnud käsitööline, nii et olla käsitööline tähendab omada eeldust, et käsitöölisest võib saada professionaal. Ega ilmaasjata ei öelda, et harjutamine teeb meistriks.

 

Inimene on proff, siis kui ta seda ise välja julgeb öelda ning ta on tunnustatud oma kolleegide poolt.