Nädal 12. Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

 12 nädala teemaks oli välja tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.

 

Vaatlen kahte näidet – üks negatiivne ja teine positiivne kasutuskogemus. Lähtusin Jakob Nielseni poolt sõnastatud kuuest komponendist õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus, rahulolu ja kasulikkus.

 

Negatiivne – TTÜ ÕIS ja veebikeskkond.

Õpitavus – süsteemist arusaamine võttis aega. Otsimislahendused erinevad tavapärastest otsingu lahendustest.

Tõhusus – Pidevalt oli tunne, et mingi info jäänud saamata. Esmakursuslasel on kindlasti ajamahukas infot otsida kolmest kohast ÕIS , Moodle ja TTÜ veebileht.

Meeldejäävus – siin ei ole midagi negatiivset esile tuua.

Veakindlus – veebikeskkonnas on link, mis viib ebaõigesse kohta. Sügisel oli ka palju aegunud infot veebilehel. ÕIS-s vahetulemuste kuvamine võtab vähemalt 15sek aega ennem, kui tulemust näitab. Selle aja sees võiks süsteem kuvada kasutajale, et toimub andmete laadimine. Kasutajale peaks teada anda, et süsteem teostab aeganõudvat operatsiooni.

Rahulolu – Praeguseks on süsteem enam-vähem arusaadav.

Positiivne – LHV panga veebikeskkond

Minu arvates on LHV ja Swedbanki veebikeskkonnad teistest pangasüsteemidest tükk maad paremad. Paremad selles mõttes, et kasutusmugavus on parem, kui teistel pankadel. Toon välja LHV panga veebikeskkonna mõningad omadused.

Õpitavus – Veebikeskkond on väga kergesti hoomatav. On hoidutud sügavate alammenüüde kasutamisest.

Tõhusus – Olemasolevad funktsionaalsused on ära toodud vasakul ja üleval oleval ribal. Kõik funktsionaalsused on hõlpsasti leitavad.

Veakindlus – veakindlus on väga kõrge. Süsteem töötab laitmatult.

Rahulolu – Saab kõiki panga toiminguid hõlpsasti teha. Funktsionaalsused ei ole peidetud alammenüüdesse.