Nädal 1: Noppeid IT ajaloost.

 2020ndad: James Webb’i kosmoseteleskoop.

Viimane teadusalane saavutus, mis mind positiivselt kõnetas oli James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) edukas lennutamine kosmosesse. JWST startis 25. detsembril 2021 aastal ning selle viis kosmosesse kanderakett Arianne 5 [1]. JWST eesmärk, mis tänu tehnoloogia arengule võimaldab teleskoobil vaadata pikemate lainepikkustega palju lähemale aegade algusele ning jahtida esimeste galaktikate teket, samuti vaadata tolmupilvedesse kus tekivad tähed ja planeedisüsteemid [2]. Käesolevaks hetkeks on teleskoop jõudnud oma orbiidile, mis asub umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel maast [3].

Webbi teleskoop on kolmas omataoline, mis on kosmosesse saadetud.  Varasemalt on kosmosesse saadetud teleskoobid Hubbe’i (1990 a.) ja Spitzeri (2003 a.). Projekti juhib NASA ning partneriteks on Euroopa Kosmoseagentuur ja Kanada Kosmoseagentuur.

Lisan lingi [4] kus on kirjeldatud lühidalt JWST eesmärki visuaalsel kujul. 

2000ndad: X-tee

Märgilise tähenduse on omandanud X-tee, mis käivitati Eestis 2001 aastal. X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga [5]. Sellele lisaks on välditud sarnase sisuga andmebaaside loomist ning vähendatud andmete liiasust st. andmeid hoitakse nende tekkekohas. Erinevate organisatsioonide andmeid ei dubleerita.

X-tee tööpõhimõtted: sõltumatus platvormist ja arhitektuurist, multilateraalsus, avatus ja standardsus ning turvalisus [6]. Põhirõhk on asetatud andmete turvalisusele ning süsteemi kasutusmugavusele. Süsteem peab tagama, et andmete vahetamisel neid andmeid kolmas osapool ei muudaks ega poleks kolmandale osapoolele nähtav.   

Olen töötanud ettevõttes kus võeti kasutusele X-tee lahendus vastavalt riiklikule regulatsioonile. Minu roll ei olnud X-tee lahenduse tehniline juurutamine, kuid ülesandeks oli info ettevalmistamine, saatmine ja kontrollimine sihtkohas. Ei tahaks ette kujutada olukorda kus oleksime pidanud vajalikud andmed saatma ilma X-tee lahenduseta. 

1.    1990ndad: World Wide Web

90ndate suurimaks ja tähtsamaks sündmuseks oli ühendatud arvutivõrkude süsteemi loomine mida tänapäeval tuntakse internetina. 1990. aastal tegi Briti insener ja arvutiteadlane Tim Berners-Lee ettepaneku luua ülemaailmne infosüsteem, mis põhineks multimeediast (nt graafikast, helist ja nt graafikast) koosnevate hüperlingitud dokumentide võrgul või "veebil" [7]. Veeb on avatud lähtekoodiga inforuum, kus dokumendid ja muud ressursid on identifitseeritud internetiaadressidega (URL), seotud omavahel hüpertekstilinkidega ning on kättesaadavad interneti kaudu [8].

Internet leiutati tegelikult mõnikümmend aastat varem kuid plahvatuslik levik toimus, siis kui internet muutus kättesaadavaks tavainimestele.

Tänaseks on internet omandanud väga olulise tähenduse. Info liikumise kiirus ning info kättesaadavus on võtmetähendusega igas eluvaldkonnas.

1. https://www.jwst.nasa.gov/content/about/faqs/faq.html#whenlaunch

2.  https://www.jwst.nasa.gov/content/about/faqs/facts.html

3.    https://www.jwst.nasa.gov/content/webbLaunch/whereIsWebb.html

4.    https://www.youtube.com/watch?v=LNLlKZeQabo&t=147s

5.    https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/andmevahetuskiht-x-tee.html

6.    https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/andmevahetuskiht-x-tee.html

7.    https://www.thoughtco.com/1990s-inventions-4147456

8.  https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/internet-kujundab-tulevikku/