Nädal 2: Kaks nähtust interneti algusajast

 SAGE – Poolautomaatne maapealse keskkonna õhutõrjesüsteem

Üheks interneti arengu oluliseks aspektiks (kaudses mõttes) oli USA-s arendatud SAGE programm. Sage ühendas esimest korda radarisüsteemid selleks, et avastada võimalikult varakult Nõukogude Liidu võimalikud õhurünnakud [1]. Projekti eesmärgiks oli töödelda erinevatest radarijaamadest tulevaid andmeid ning andmete analüüsi põhjal välja töötada kaitsetaktika tuumarünnaku vastu.

SAGE projektiga alustati 1950 aastate algul ning võeti kasutusele 1958 aastal [2].

Andmetöötluseks töötati välja MIT ja IBM poolt arvuti IBM AN/RSQ-7. Lõplik mudel kaalus 250 tonni võttis ning võttis umbes 1900m2 ruumi [1]. Arvuti AN/FSQ-t arendati välja MIT-i 1950 aastate eksperimentaalsest Whirlwindi arvutist [3]. Arvuti ülesanne oli arvutada rakettide ja lennukite kõige tõhusama kasutamise rünnaku tõrjumisel [4].

SAGE programm ei olnud seotud interneti loomisega vaid oli üheks verstapostiks interneti tekkele. Programm tekitas / suurendas nõudlust automatiseeritud info liikumise ning kvalifitseeritud tööjõu järele.

SAGE töötas kuni 1984 aasta alguseni [4].


Tehnoloogia interneti eelsest ajast: Flopiketas

Flopiketas leiutati 1967 IBM poolt [6]. Flopiketas on valmistatud erinevates suurustes 8″, 5¼″ ja 3½″. Kõigepealt kasutati flopiketast juhiste laadimiseks suurarvutitesse[6]. Esimene flopiketas salvestas 80kB andmeid [6]. Hilisem laiatarbe flopiketas mahutas kuni 250MB andmeid [7].

1970ndate alguses hakkas IBM flopiketast müüma [5]. Tänu diskettide tulekule said ka eraisikud installeerida oma arvutisse operatsioonisüsteeme ning teha failidest tagavarakoopiaid.

80ndate lõpu poole muutus CD järjest populaarsemaks ning  flopiketas tegi ruumi uuele tegijale. Tänu flopiseadme ja -ketta odavusele olid osad arvutid varustatud floppi seadmega isegi kuni ajani, kui alternatiivsed välised meedikandjad CD, DVD ja Blu-ray olid vallutanud segmendi turuosa.

Minul enda kokkupuude flopiketastega oli seotud  minu kõige esimeses arvutiga. Põhiliselt kasutasin flopikettaid operatsioonisüsteemi taastamiseks ning failidest tagavarakoopiate tegemiseks. Kui õigesti mäletan, siis vaja läks 8 flopiketast Windowsi taastamiseks. 


Allikad:

  1. https://www.livinginternet.com/i/ii_sage.htm
  2. https://openbookproject.net/courses/intro2ict/internet/history.html
  3. https://www.ll.mit.edu/about/history/sage-semi-automatic-ground-environment-air-defense-system
  4. https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/sage/
  5. https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/floppy/
  6. https://www.doag.org/en/home/news/fun-facts-on-the-history-of-data-storage-and-backup/detail/

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 3: Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

 Traditsioonilise meedia all mõistetakse eelkõige televisiooni, raadiot, flaiereid, ajalehed, emaili postitusi ja helistamist. Uue meediaga seostub eelkõige digitaalsed lahendused sotsiaalmeedia, otsingumootorite suunamine, blogi postitused, programmisisesed teavitused. Uued tehnoloogilised võimalused võimaldavad paremini jõuda sihtgrupini, mis on ka igati tervitatav. Meediaäri on suur ning paljud soovivad sellest kasu lõigata. Uued lahendused lõikavad tükki  traditsioonilise meedia „pirukast“. Meeldib see või mitte, kui meediakanal mille sihtrühm jääb kogu aeg väiksemaks on surmale määratud. Uue ja vana meedia üheks suurimaks erinevuseks on selle hind ja kiirus. Uue meedia kanalite kasutamine on odavam kui traditsiooniline meedia. Kulu mida tehakse jõudmiseks ühe inimeseni on oluliselt väiksem kui tavameedia puhul [1]. Kõige positiivsemaks pean meedia jõudmis inimesele lähemale tänu tehnoloogia arengule. Läbi sotsiaalpostituse jõuab teave suurele hulga lugejaskonnale. Int...
Read more

Nädal 8. Proff ja käsitööline.

  Kui oleks vaja kirjeldada käesoleva teemat ühe lausega, siis võiks öelda, et Proffi ja sama eriala Käsitöölist võiks eristada selle poolest kellel on suurem kogemuste pagas antud valdkonnas. On päevaselge, et selline kitsas üldistus ei sobi enamusele. Tekib küsimus, et kes on ütleb, et tegemist on proffi või käsitöölisega. Tihtilugu inimesed kipuvad võrdlema iseennast töötegijaga ning annavad, siis subjektiivse hinnangu. Enamus inimesi annavad oma esmase hinnangu inimese verbaalse suhtlemise oskusele. Juhul, kui nii-öelda proff ei oska ennast viisakalt väljendada või tema väljanägemine on ebaesteetiline, siis  selline proff ei vääri kindlasti proffi nimetust ning valdavalt püütakse vältida sellise „proffiga“ edasistest kokkupuudetest või vähemalt minimeerida. Sellest järeldan, et professionaali üheks oluliseks tunnuseks on oskus suhelda klientide ja kolleegidega. Kas proff ja käsitööline vajab ka  kutsetunnistuse olemasolu? On rangelt soovituslik omada vastava valdkonna...
Read more

Nädal 10. Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini.

  Selle nädalal kirjutan lühiarvutuse Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta.   Kirjutis on mõeldud lugemiseks kõigile inimesele aga eriti nendele inimestele kes tegelevad IT valdkonnaga. Autor juhib tähelepanu häkkeri ja kräkkeri erinevustele. Põhjalikult defineerib, kes on häkker ja kes on kräkker. Autor annab juhiseid kuidas eristada eelpoolmainitud indiviide ning kuidas saada häkkeriks. Põhierinevusena on autor maininud, et häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Kes soovib häkkeriks hakata peab võtma omaks autori poolt kirjeldatud põhimõtted ja oskused ning hoiduma nende väärkasutamisest. Põhioskusena on autor rõhutanud programmeerimise tähtsust. Programmeerimiskeeled mida peaks oskama: Python, Java, C/C++, Perl, LISP. Autor rõhutas ka, et mööda ei saa minna avatud  lähtekoodiga Unixi laadsetest operatsioonisüsteemidest, mida üks häkker kindlasti peaks tundma. Valdav enamus IT-alast kirjandust on inglise keeles ning ka autor on rõhutanud vajadust õppida ära inglis...
Read more